Doonor on inimene, kellelt eemaldatakse rakud, koed või elundid siirdamiseks.

Surnud doonoriks võib olla ajusurmas inimene, kes on eluajal väljendanud oma soovi loovutada surmajärgselt elundeid ja kudesid või puuduvad andmed, et ta oleks olnud selle vastu. Kui puuduvad andmed surnud isiku eluajal väljendatud arvamuse kohta, siis selgitatakse surnud isiku tahe tema eluajal välja omaste kaudu.

Elusdoonoriks võib olla hea tervisega inimene, kes vaba tahte alusel loovutab ühe neeru siirdamiseks oma lähedasele.

Ajusurma surnud inimese peaaju on tagasipöördumatult lõpetanud talitluse ning südametegevust ja hingamist toetatakse kunstlikult aparaatide ning ravimite abil. Nende väljalülitamisel kaovad kõikide elundite funktsioonid. Ajusurma diagnoositakse testide kompleksi abil mitme eriarsti osavõtul.

Elundi või koe saajat - inimest, kellele elund või kude siiratakse - nimetatakse retsipiendiks.

Siirdamine on elus- või surnud doonorilt eemaldatud elundi või koe raviotstarbeline ülekandmine teisele isikule (retsipiendile).

Elundite ja kudede loovutamine pärast surma on heategu, mis ei kahjusta mingil moel juba surnud inimest. Tõenäosus, et inimene sureb ajusurma on oluliselt väiksem, kui see, et ta võib ise vajada elundi- või koesiirdamist. Tasuks mõelda, kas teie enda või mõne lähedase raske elundipuudulikkuse korral sooviksite elupäästvat siirdamisoperatsiooni.

 Eestis ootab elundisiirdamist 60-70 inimest. Lisaks vajavad kümned inimesed koesiirdamist.

Doonorelundeid ja -kudesid eemaldavad siirdamise eesmärgil kirurgid. See toimub steriilsetes tingimustes haigla operatsioonitoas. Elundite ja kudede väljavõtmisega surnukeha ei moonutata. Samuti ei põhjusta kosmeetilist defekti silma sarvkestade eemaldamine.

Ei. Elundite kinkimine ja teise inimese päästmine on tasuta. Sellel pole hinda. Kudede ja elundite loovutamise eest tasu pakkumine ja ainelise kasu saamine on keelatud ning karistatav vastavalt Eestis kehtivale seadusandlusele.

Allkirjastatud tahteavaldust saab alati muuta portaalis www.digilugu.ee, kuid kindlasti tuleks oma otsusest anda teada ka lähedastele.

Elundite siirdamist aktsepteerivad kõik suuremad maailma usundid, vaid väga vähesed usundid on elundidoonorluse vastu. Selle vastu on näiteks shintoism Jaapanis ning elundidoonorlust ei poolda ka romad ehk mustlased.

Kõige olulisem on lähedaste teavitamine oma suhtumisest elundidoonorlusse, sest isegi kui inimene on täitnud doonorikaardi, siis Eestis küsitakse ikkagi lähisugulastelt luba ajusurmas inimeselt elundite ja kudede eemaldamiseks. Teadlikuna inimese eluajal tehtud otsusest, on lähedastel palju kergem sellist nõusolekut anda. Inimesed, kes on nõustunud kinkima hukkunud pereliikme elundeid teistele siirdamiseks, on öelnud, et see samm andis neile jõudu raskel hetkel vastupidamiseks.


Ajusurmas inimene saab aidata kuni kuut inimest, loovutades neile oma südame, kopsud, maksa, kõhunäärme ja kaks neeru. Lisaks saab surnud doonori erinevaid kudesid kasutada silmanägemise ja erinevate kudede kahjustuste parandamiseks – teoreetiliselt võib abi saada kuni viiskümmend inimest.


Tahteavaldust saab täita alates 18. eluaastast, kui inimese teovõime ei ole muul viisil piiratud Me ei tea kunagi, mis homme juhtuda võib. Elundidoonorluse teema kerkib lähedaste jaoks üles tavaliselt väga ootamatult ning on parem, kui pereliikmed teavad oma lähedase otsusest.


Meditsiini arenguga tõuseb ka doonorite vanus. Kindlasti ei pea enda sobivust ise diagnoosima, sest vajalikul hetkel on olemas vastavad spetsialistid, kes otsustavad, millised koed ja/või organid on siirdamiseks sobilikud.


Eesti piires toimub transport enamasti kiirabiautos spetsiaalses konteineris, et elundi eluvõimelisus maksimaalselt säiliks. Riikide vahel transporditakse elundeid ka lennukiga, sest doonorilt eemaldatud elund peab abivajajani jõudma loetud tundidega.

Ei saa, see on seadusega keelatud.