Sarvkesta siirdamine

 

Näidustused

Optiline - eesmärk parandada nägemisteravust eelneva sarvkesta hägustumise tõttu, mis oli põhjustatud silma mehhaanilisest traumast, söövitusest, põletikust või düstroofilisest haigusest.

Tektooniline - taastada kornea terviklikkus ja silma anatoomia perforatsiooni või õhenemise järel.

Terapeutiline - asendada põletikuline sarvkest uuega, kui pikaajaline ravi pole andnud soovitud tulemusi.

Kosmeetiline - taastada normaalne silma väljanägemine ilma nägemisteravuse paranemiseta.

 

Ajalugu

Esimene edukas sarvkesta siirdamine tehti 1905. aastal Eduard Zirm’i poolt Olomoucis, Tšehhis. Vene silmakirurg Vladimir Filatov jõudis eduka siirdamiseni 1931. aastal, kui kasutas surnud doonori sarvkesta. Põhjalikult kirjeldas ta oma tehnikat 1936. aastal.

Eestis teostati esimene sarvkesta siirdamine 1948. aastal dr. Leo Schotteri ja dr. Aleksandra Gerassimova poolt. Eestis on viimasel kümnendil teostatud igal aastal ca 40-50 sarvkesta siirdamist Ida-Tallinna Keskhaigla Silmakliinikus ja Tartu Ülikooli Kliinikumi Silmakliinikus. Silma sarvkesta siirdamist ootab Eestis pidevalt mitukümmend patsienti.

 

Siirdamise protseduur

Sarvkest ehk kornea on silma eesmine läbipaistev osa, mis katab iirist, pupilli ja eeskambrit. Sarvkesta siirdamine on kirurgiline protseduur, mille käigus eemaldatakse retsipiendi kahjustunud sarvkest ja asendatakse see doonori läbipaistva sarvkestaga kas kogu paksuses või kihiliselt. Doonorsarvkest võetakse doonori surma järgselt ja säilitatakse vastavas säilituslahuses. Sarvkesta siirdamine retsipiendile toimub võimalikult kiiresti, soovitavalt ühe nädala jooksul. Ilma doonorsarvkestata ei ole taolised operatsioonid üldse võimalikud.

Prognoos retsipiendi nägemise taastumisele on üsna hea. Läbipaistev sarvkest võib jääda läbipaistvaks paljudeks aastateks kuni eluks ajaks.