Neerusiirdamine

 

Näidustused

Neerusiirdamine on tänapäeval laialt kasutatav meetod lõppstaadiumis kroonilise neerupuudulikkuse ravis. Sagedasemateks kroonilist neerupuudulikkust põhjustavateks haigusteks on suhkrutõbi, kõrgvererõhutõbi, infektsioossed haigused, mitmed autoimmuunsed haigused ja polütsüstilised neerud. Enamasti saavad kroonilise neerupuudulikkusega haiged kuni siirdamiseni neeruasendusravi hemo- või peritoneaaldialüüsi näol.

Neerusiirdamise puhul saab kasutada ajusurmas doonorilt kui ka elusdoonorilt pärinevat neeru. Igal aastal teostatakse Euroopas umbes 20 000 neerusiirdamist, sellest 1/4 juhtudest pärineb doonorelund elusdoonorilt.

 

Ajalugu 

Esimene õnnestunud neerusiirdamine teostati 1954. aastal USA kirurgide Joseph Murray ja J. Hartwell Harrisoni poolt elusdoonorilt, kus doonorelund pärines retsipiendi geneetiliselt identselt kaksikvennalt. Siirdamine oli edukas, kuna ühemunaraku kaksikute puhul ei tekkinud immunoloogilist konflikti ning puudus vajadus immuunsupressiivse ravi järele.

1959. aastal toimusid edukad neerusiirdamised Pariisis ja Bostonis, kus doonoriteks olid patsientide mitteühemunaraku kaksikud. Tänu rakendatud immuunsupressiivsele ravile elasid patsiendid vastavalt 20 ja 26 aastat pärast siirdamist. Kuni immuunsupressiivsete ravimite laialdasema kasutuselevõtuni 1960-ndate aastate esimesel poolel, surnud doonoritelt pärinevate neerude siirdamisi ei teostatud.

 

Neerusiirdamine

Neerusiirdamise puhul siiratakse doonorelund niudelohku. Reeglina siiratakse ühele patsiendile üks neer. Neerusiirdamise operatsioon kestab mõne tunni ning siiratud neer on kohe valmis uriini tootma. Vältimaks äratõukereaktsiooni peavad siiratud elundiga patsiendidi kasutama immuunsupressiivseid ravimeid. Siiratud neeru eeldatav eluiga on 10 - 15 aastat. Kui siiratud neeru funktsioon hakkab kaduma, siis jätkatakse dialüüsravi ning võimalusel kaalutakse kordussiirdamist.

 

Siirdamised Eestis

Esimene neerusiirdamine Eestis toimus 1968. aastal Tartus Toome Haavakliinikus, mille sooritasid Artur Linkberg ning tema kolleegid Harri Tihane, Endel Tünder, Kalju Põder, Raul Talvik. Tänaseks päevaks on teostatud üle 1100 neerusiirdamise ja Eestis elab täna üle 490 töötava neerusiirikuga inimese.

Eestis on aegade jooksul välja kujunenud neerusiirdamise efektiivselt töötav süsteem, mis hõlmab endas siirdamiskeskust Tartu Ülikooli Kliinikumis, intensiivravi osakondi Eesti suuremates haiglastes ning nefroloogia osakondi Tartu Ülikooli Kliinikumis, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ja Lääne-Tallinna Keskhaiglas.

Elundisiirdamiste statistika

ama