Korduma kippuvad küsimused


Elundidoonorlus on teema, mis tekitab inimestes erinevaid küsimusi ja ka eelarvamusi. Allpool on välja toodud kõige sagedamini tekkida võivad küsimused.

Kui arstid saavad teada, et olen täitnud tahteavalduse, kas nad siis ei ravi mind enam?
Arsti ülimaks kohustuseks on tema patsiendi elu ja tervis ning mitte ühtegi inimest ei jäeta põhjuseta ravita. Ajusurm fikseeritakse alati rangelt protokolli täites ja ajursurma diagnoosi kinnitab vähemalt kaheliikmeline arstide komisjon. Nimetatud komisjonis ei tohi osaleda arst, kes on seotud elundite ja/või kudede eemaldamisega sellelt surnud isikult või kellel on kohustusi võimalike retsipientide eest hoolitsemisel. Nii on tagatud surma diagnoosiva komisjoni erapooletus.
Enne ajusurma diagnoosimist organite loovutamisest juttu ei tehta ja informatsioon inimese tahteavalduse täitmise kohta ei ole nähtav. Pärast ajusurma diagnoosimist esitab raviarst avalduse, et saada teada, kas patsient on oma eluajal andnud nõusoleku oma organite loovutamiseks, ning tegutseb vastavalt tahteavalduses märgitule.

Kas elundidoonori lähedased peavad loobuma avatud kirstuga matusest?
Ei pea. Elundid eemaldatakse austusega hukkunu vastu ja surnukeha esialgne välimus taastatakse. Seega ei ole elundidoonorlus takistuseks avatud kirstuga matuste korraldamiseks. Ka silma sarvkesta eemaldamine ei põhjusta kosmeetilist defekti

Kas ajusurmas inimest on võimalik päästa?
Ajusurmas inimest ei ole võimalik päästa. Meditsiiniliselt tähendab ajusurm seisundit, mille korral inimese peaaju on lakanud funktsioneerimast. Ajusurm on pöördumatu ja on võrdne inimese surmaga. Inimese keha funktsioone on kunstlikult võimalik alal hoida vaid intensiivravi osakonnas, kus elundite hapnikuga varustatus tagatakse hingamisaparaadi abil ning südametegevust ja vereringet toetatakse ravimitega. Ometi ei ole see ka kõige oskuslikuma intensiivravi korral eriti kaua võimalik, sest varem või hiljem inimese süda seiskub. Ajusurma diagnoosimine on rangelt reguleeritud ning kaasaegse meditsiini võimalused välistavad valediagnoosi.

Kas kõik religioonid pooldavad elundidoonorlust?
Elundite siirdamist aktsepteerivad kõik suuremad maailma usundid, vaid väga vähesed usundid on elundidoonorluse vastu. Selle vastu on näiteks shintoism Jaapanis ning elundidoonorlust ei poolda ka romad ehk mustlased.

Mis vanusest alates saab tahteavaldust täita?
Tahteavaldust saab täita alates 18. eluaastast, kui inimese teovõime ei ole muul viisil piiratud Me ei tea kunagi, mis homme juhtuda võib. Elundidoonorluse teema kerkib lähedaste jaoks üles tavaliselt väga ootamatult ning on parem, kui pereliikmed teavad oma lähedase otsusest.

Kas ma olen liiga vana tahteavalduse täitmiseks?
Meditsiini arenguga tõuseb ka doonorite vanus. Kindlasti ei pea enda sobivust ise diagnoosima, sest vajalikul hetkel on olemas vastavad spetsialistid, kes otsustavad, millised koed ja/või organid on siirdamiseks sobilikud.

Kui ma olen surnud doonor, kas minu elundite saajad saavad teada ka minu isiku?
Ei saa, see on seadusega keelatud.

Kas minu elundid sobivad kõigile abivajajatele?
Ei sobi. Bioloogilisi määrajaid on mitmeid, näiteks peavad teatud piirini sobima elundidoonori ja retsipiendi ehk elundi saaja immuunsüsteemid. Kui Eestis sobivat retsipienti ei leita, võidakse teda otsida teistest riikidest. Eestis on Põhjamaade elundisiirdamiskeskuseid ühendava organisatsiooni Scandiatransplant liige. Kui Eestis doonorelundile sobiv saaja puudub, võib selle leida Soomest, Rootsist, Taanist, Norrast või Islandilt. Samuti võib neist riikidest jõuda doonorelund Eestis ootelehel oleva patsiendini.

Kui mitu inimest minu elunditest ja kudedest kasu võib saada?
Ajusurmas inimene saab aidata kuni kuut inimest, loovutades neile oma südame, kopsud, maksa, kõhunäärme ja kaks neeru. Lisaks saab surnud doonori erinevaid kudesid kasutada silmanägemise ja erinevate kudede kahjustuste parandamiseks – teoreetiliselt võib abi saada kuni viiskümmend inimest.

Kuidas doonorilt võetud elundid abivajajani transporditakse?
Eesti piires toimub transport enamasti kiirabiautos spetsiaalses konteineris, et elundi eluvõimelisus maksimaalselt säiliks. Riikide vahel transporditakse elundeid ka lennukiga, sest doonorilt eemaldatud elund peab abivajajani jõudma loetud tundidega.

Kui olen täitnud tahteavalduse, kas siis tulevikus saan oma otsust ka muuta?
Allkirjastatud tahteavaldust saab alati muuta portaalis www.digilugu.ee, kuid kindlasti tuleks oma otsusest anda teada ka lähedastele.


Kui Sul on küsimus, millele ei leidnud siit vastust, siis kirjuta see siia:

koordinaator@kliinikum.ee