Luukoe siirdamine

Luukoe siirdamist luumurru ravis üritati esmalt kasutada juba 20. sajandi alguses, kuid selle kliiniline kasutamine on seotud siiski ortopeedilise kirurgia ja luubioloogia arenguga alates eelmise sajandi 60-ndatest aastatest.

Eestis loodi kudede pank 1961. aastal prof. Artur Linkbergi initsiatiivil. Vajaduse koepanga järele tingis veresoontekirurgia areng Maarjamõisa Haiglas, kus haigete edukaks raviks vajati doonorveresooni. Laialdane kunstmaterjalist implantaatide kasutuselevõtt veresoontekirurgias ja doonorluukoe siirdamiste arvu pidev kasv ortopeedias muutis järgnevatel aastakümnetel kudede panga sisuliselt luupangaks. 1995. aastast on meie luupank ka Euroopa Koepankade Assotsiatsiooni liige. Käesolevaks on kudede pank tegutsenud juba 50 aastat, mis on märkimisväärne saavutus kudede säilitamise ajaloos tervikuna.

Kaasajal on luukude veretoodete järel enim siiratud kude maailmas. Igal aastal tehakse maailmas ligi 2,2 miljonit protseduuri, mille käigus kasutatakse erinevatel põhjustel  luukoe siirdamist. Enamasti kasutatakse selleks patsiendi enda luud. Sageli siiski haige enda luust ei piisa ja siis kasutatakse doonorilt saadud luukude.

Doonorluukoe hankimine, töötlemine, säilitamine ja väljastamine ongi luupanga ülesanne. Igal aastal tehakse Euroopas ligi 300 000 luukoe siirdamist. Tartu Ülikooli Kliinikumi luupanga andemetel on viimastel aastatel tehtud Eestis keskmiselt 100 siirdamist aastas. Igapäevases praktikas kasutatakse doonorkude peamiselt luudefektide täitmiseks puusa-ja põlveliigese kunstliigeste operatsioonidel, luutuumorite eemaldamisel luukoe asendamiseks ja luudefektide täitmiseks luumurru ja seljakirurgias, eriti hõrenenud ehk osteoporootilise luu korral.

Doonorluid võetakse nii elus- kui surnud doonorilt.  Elusdoonoriks saab potentsiaalselt olla iga puusa kunstliigese operatsiooni läbiv patsient, kellelt eemaldatakse liigesevahetuse käigus reieluupähik. Kõik doonorid läbivad Euroopa Liidus inimkudede käitlemiseks kehtestatud ranged nõuded, mis on rakendatud ka Eestis. Ravimiamet on luukoe siirdamiseks väljastanud tegevusload Tartu Ülikooli Kliinikumile, Põhja-Eesti Regionaalhaiglale ja Ida-Tallinna Keskhaiglale.

ama